neljapäev, 23. juuli 2015

Kolm nõudmist uuele kodule

Nii ma siis otsustasin osta korteri. Sissemaksuks mul raha ei olnud, seega tuli seda kuidagi oma vanematele serveerida, et äkki nad saavad kuidagi aidata. Põhiliselt siiski isale, kes sellel hetkel polnud veel teadlik, et me elukaaslasega lahkugi olime läinud. Täpselt ei teadnudki, mismoodi seda serveerida, aga välja kukkus midagi niisugust:

"Hei! Olen juba pikemalt mõelnud, et üürida on nii mõttetu ja odavam on osta kuna kuuüür väiksem, aga nüüd siis juhtus selline asi ka, et läksin peikaga lahku ja keegi peal välja kolima. Ideaalne võimalus või mis? Aga noh, mul sissemaksu täitsa olemas ei ole, saaksid aidata?"

Mis mu isal ikka üle jäi? Ütles, et muretseda pole vaja ja järgmised 2 nädalat hüppasid minu postkasti iga päev uued korterite müügipakkumised... 

Kohe alguses panin paika kolm nõudmist, mis kindlasti minu uuel kodul olema pidid - rõdu, kamin ja vann. No ja siis lisaks veel võiks see olla selline heledates toonides, kõrgete lagedega, korraliku köögiga, keldriboksiga - maja ise pisike, pigem vana, vaikses tänavas ja kesklinnale lähedal.

Polegi nii suured nõudmised eks?

No pärast pangas käiku ja müügihindasid vaadates hakkasid valikud muidugi suure kiirusega vähenema, kuid üks superilus korter Linnu teel jäi küll silma. Pisike valge ühetoaline katusekorter rõduga! Vanni ja kaminat küll polnud aga kõik muu kompenseeris selle. Sellel korteril polnud aga kasutuslepingut, seega ei saanud sellele laenu ja kogu teema tundus väga kahtlane, seega pidin kahjuks raske südamega sellest loobuma. Iga järgmine korter tundus selle kõrval aga tõeline urgas.

Lõpuks käisin vaatamas umbes 4-5 korterit... kuni ma selle leidsin!

Ma pole siiani kindel, kas ma nüüd tõesti leidsin selle, mis ma otsisin või lihtsalt andsin alla.. sest see mis ma leidsin oli see: ilma rõduta, ilma kaminata ja ilma vannita. Hetkega viskasin ma kõik oma nõudmised aknast välja ja otsustasin, et just see koht on see kus ma tahan elada. Kuigi selles korteris oli väga vähe asju mis mulle üldse oleks meeldinud nägin ma seal potentsiaali. See oli see.

Uurisin tuttavalt maaklerilt maad, kas tasub ja mis hinda võiks pakkuda. Kauplesin natuke omanikuga ja saigi kokku lepitud. Nii kiiresti kui võimalik notarisse!

pühapäev, 19. juuli 2015

Lugu sellest kuidas 23 aastane tüdruk otsustas kodu osta ehk kuidas see kõik alguse sai

See oli veidi rohkem kui aasta tagasi, kuid üritame meenutada mis siis ikkagi juhtus...

Ühel kevadisel päeval otsustas Laura, et aitab! Aitab kurbusest ja valust ja lõpmatutest tülidest. On aeg sellele lõpp teha. Nii lõppes kolm ja pool aastat kestnud suhe ning kuigi see oli ilmselgelt õige otsus, oli see kõige raskem otsus, mis oma elu jooksul teinud olin.

Nii ma siis läksin raske südamega töölt koju. Istusime diivanile ja rääkisime. Noh, rääkimine on palju öeldud. Põhiliselt mina nutsin ja tema lohutas mind. Pole enne kuulnud, et ükski lahkuminek nii läheks, aga see vist polnud ka täitsa tavaline suhe. Meil oli ju kõik hästi, ta oli mu parim sõber... aga midagi oli puudu.

No see selleks.. istusime seal diivanil ja arutasime. Mis nüüd saab. Kes siis välja kolib meie pisikesest armsast üürikorterist. Mina olin selle leidnud, tema nimi oli lepingul. Minul polnud kuskile minna, temal elas ema Tallinnas - teoreetiliselt oleks ju sinna saanud minna.

Lõpuks läbi raskuste sai tehtud otsus. (Olgem ausad suuresti minu otsus.) Tema pidi välja kolima. Lubasin tal veel kuukese korteris elada, et kuidagi ikka hakkama saame ja nii see läks...

Paar päeva hiljem jõudis aga reaalsus koju.. Mul pole ju raha, et seda korterit üürida! Mis ma siis nüüd teen?

Noh.. mida inimesed ikka teevad selles olukorras? Otsustavad korteri osta!

Just nii! Kui pole piisavalt raha, et üürida, osta! Kuna üürihinnad on selgelt liiga kõrged ja samaväärse või suurema ja parema korteri igakuine pangalaenu tagasimakse on madalam, on ilmselgelt mõistlikum osta. Mis sest, et pangakontol pole piisavat raha sissemakseks. Keda see siis takistanud on?

Nii ma siis alustasingi otsinguid. Väikesed 1-2 toalised Tallinna korterid, hoidke alt!