Lugu sellest kuidas 23 aastane tüdruk otsustas kodu osta ehk kuidas see kõik alguse sai

See oli veidi rohkem kui aasta tagasi, kuid üritame meenutada mis siis ikkagi juhtus...

Ühel kevadisel päeval otsustas Laura, et aitab! Aitab kurbusest ja valust ja lõpmatutest tülidest. On aeg sellele lõpp teha. Nii lõppes kolm ja pool aastat kestnud suhe ning kuigi see oli ilmselgelt õige otsus, oli see kõige raskem otsus, mis oma elu jooksul teinud olin.

Nii ma siis läksin raske südamega töölt koju. Istusime diivanile ja rääkisime. Noh, rääkimine on palju öeldud. Põhiliselt mina nutsin ja tema lohutas mind. Pole enne kuulnud, et ükski lahkuminek nii läheks, aga see vist polnud ka täitsa tavaline suhe. Meil oli ju kõik hästi, ta oli mu parim sõber... aga midagi oli puudu.

No see selleks.. istusime seal diivanil ja arutasime. Mis nüüd saab. Kes siis välja kolib meie pisikesest armsast üürikorterist. Mina olin selle leidnud, tema nimi oli lepingul. Minul polnud kuskile minna, temal elas ema Tallinnas - teoreetiliselt oleks ju sinna saanud minna.

Lõpuks läbi raskuste sai tehtud otsus. (Olgem ausad suuresti minu otsus.) Tema pidi välja kolima. Lubasin tal veel kuukese korteris elada, et kuidagi ikka hakkama saame ja nii see läks...

Paar päeva hiljem jõudis aga reaalsus koju.. Mul pole ju raha, et seda korterit üürida! Mis ma siis nüüd teen?

Noh.. mida inimesed ikka teevad selles olukorras? Otsustavad korteri osta!

Just nii! Kui pole piisavalt raha, et üürida, osta! Kuna üürihinnad on selgelt liiga kõrged ja samaväärse või suurema ja parema korteri igakuine pangalaenu tagasimakse on madalam, on ilmselgelt mõistlikum osta. Mis sest, et pangakontol pole piisavat raha sissemakseks. Keda see siis takistanud on?

Nii ma siis alustasingi otsinguid. Väikesed 1-2 toalised Tallinna korterid, hoidke alt!